“Tere tulemast kiirteele” on lause, mis meenub mulle minu esimesest praktikapäevast. Tol hetkel ma sellele väga tähelepanu ei pööranud, kuid peale pea kolme kuud praktikat Cleveroni turundustiimis mõistan ja nõustun täielikult, sest asjad muutuvad siin tõepoolest kiiresti. Mõtlen kurbusega sellele, et minu linnulennult möödunud kiiruskatse Cleveronis hakkab peagi läbi saama ning aeg on võtta kokku kogutud teadmised ja saada vastus küsimusele, et kas kogemus oli seda väärt. Etteruttavalt võin öelda, et kindlasti oli!
Kes olen mina?
Tere, mina olen Therese, 28-aastane esimese kursuse turundusõpilane Tallinna Majanduskoolist. Hingelt ja juurtelt tartlane, kes on suurema osa elust Tallinnas veetnud. Iseloomustaksin ennast kui elukestvat õppijat, kes peab oluliseks pidevat arengut ning ei löö risti ette uute väljakutsete ees. Enda õiget kutsumust otsides olen varasemalt lõpetanud reisikorraldusõpingud, omandanud bakalaureusekraadi Soome filoloogia erialal ning läbinud hulga koolitusi programmeerimisest enesearenguni. Loomult pigem ambivertne, pean lugu optimistlikust ellusuhtumisest ning olen veendunud, et kombinatsioon motiveeritusest, kohusetundest ning sihikindlusest viib suurte tegudeni. Akusid laen, nagu mu eakaaslasedki, suurima heameelega maailma avastades, sporti tehes ning looduses kilomeetreid ja häid emotsioone kogudes.
Miks Cleveron?
Cleveroni tegemisi jälgisin kõrvalt juba pikalt ning praktikakoha suhtes oli tegemist mu esimese valikuga. Hindan väga ettevõtte missiooni aidata tehnoloogia abil säästa inimestele ja ettevõtetele kõige väärtuslikumat ressurssi - aega ja luua seejuures innovatiivset tulevikku. Enne kontaktivõttu olin pisut kõhklev, kas minu kui esmakursuslase teadmised on piisavad sedavõrd edukas rahvusvahelises ettevõttes töötamiseks, kuid lõpuks võtsin julguse kokku, sest kaotada pole ju midagi, võita aga palju. Nüüd siis jäi vaid loota, et nemad ka mind valivad.
Praktika algus
Oma esimesel praktikapäeval täis motivatsiooni ning väga suurt elevust ja hirmu saabuva suhtes, ootas Öpiku maja 11. korruse kontorisse astudes mind ees praktikajuhendaja, ABM-ile (account based marketing) spetsialiseerunud turundusspetsialist Liisa, kes oma positiivse, vahetu ning rahuliku olekuga pinge koheselt maha võttis. Jätkasime kiire tuuriga Cleveroni trendikas kontoris, mille akendest avanevaid lummavaid vaateid õhkutõusvatele ja maanduvatele lennukitele võiks tundideks imetlema jääda. Seejärel oli aeg tutvuda väheste kontorisse jäänud töötajatega, kelle nime ning näo meelde jätmine osutus maski tõttu keerulisemaks, kui ma algselt arvanud olin. Läbisin ülevaatliku koolituse ettevõtte, toodete ja meeskonna kohta ning koostöös juhendajaga panime paika eesootavad ülesanded ning plaanid. Esimese päeva lõpuks olin väga väsinud, kuid õnnelik. Tundsin, et olen õiges kohas ning mind ootab ees arendav ja väljakutseterohke kolm kuud.
Teisel praktikapäeval avasin kontoriukse juba tunduvalt enesekindlamalt, sest teadsin, et mind ootavad ees sõbralikud ja inspireerivad inimesed. “Kas Karlsson, Pätu või Naksitrallid?” arutasid omavahel turundusspetsialistid. Sain tõestust sellele, et mul on veel pikk tee minna ning püüdsin ennast lohutada, et tegemist on alles teise praktikapäevaga ja ma ei saagi veel kõike mõista. Üsna pea sain teada, et cleveroonikute salakeele taga peituvad koosolekuruumide nimed. Päev algas müügi- ja turundustiimi virtuaalkoosolekuga ning lõbusa Kahoodiga, mis pani proovile kõikide teadmised ettevõtte ning müügi- ja turundustegevuste kohta. Tundsin kergendust, sest tänu eelnevalt tehtud põhjalikule kodutööle sain ka mina üsna mitu õiget vastust kirja. Päev jätkus müügitiimi, regioonijuhtide divisjonisiseste koosolekutega. Pean tunnistama, et kuigi kuulasin tähelepanelikult, oli olukord sedavõrd uus ja taustateadmised vähesed ning kaasa rääkida veel ei osanud, ehkki oleksin väga tahtnud. Kuna koroonaaja tõttu on suurem osa töötajatest soovituslikus korras kodukontorites, on omavaheliseks kommunikeerimiseks ja info vahetamiseks kasutusel virtuaalkoosolekud. Midagi uut ja põnevat minu jaoks!
Ka kolmas päev möödus virtuaalsete koosolekute lainel. Tutvusin uute inimestega ning sain korduvalt võimaluse ka ennast tutvustada. Samal päeval jõudis minu töölauale ka esimene ülesanne – luua ingliskeelne B2B uudiskiri, millest kujunes minu jaoks kokkuvõttes paras pähkel. Tööle hakkas ka sisemine kriitik – peas keerles mõte, et kas ma ikka saan sellega hakkama? Raske töö aga tasus end ära ja tulemus sai väga hea. Esimese nädala lõpetas uue töötaja onboarding-päev päikselises Viljandis kus kohtusin uue graafilise disaineri Kariliniga kellega oli väga tore enda kogemustest muljetada.
Järgmises blogis heidan kiire pilgu turundustööle ja räägin tegevustest, millega praktika jooksul kokku puutusin. Niisiis, püsige lainel!
